Uneapnoe on häire, mille tõttu inimese hingamine magamise ajal seiskub. Need ohtlikud katkestused jätavad keha - ka aju - vajalikust hapnikust ilma.
Igaüks võib saada uneapnoe, isegi lapsed, isegi kui elanikkonnarühm on kõige rohkem ohustatud üle 40-aastased mehed. Selle häire muud riskifaktorid on:
- Ülekaaluline
- Kaela ümbermõõt on suur (meestel 43 cm või rohkem ja naistel 40 või rohkem)
- Kas teil on perekonna ajalugu
- Kas teil on suured mandlid, suur keel või väike lõualuu
- Kas teil on gastroösofageaalne refluks
- Nina obstruktsioon, mille põhjuseks on siinusprobleemid, allergiad või vaheseina kõrvalekalle
Mitu tüüpi neid on?
Uneapnoed on kahte tüüpi. Kõige tavalisem on obstruktiivne uneapnoe, mis on põhjustatud hingamisteede blokeerimisest. Siis on keskne uneapnoe, kus hingamisteed ei ole blokeeritud, kuid aju ei käsu lihaseid hingata.
Millised on teie sümptomid?
Kõige tavalisemad nähud on ärkamine kurguvalu või lämbumistundega, valjult norskamine, päeval unisus, hommikul peavalud, rahutu uni, unustus, meeleolu kõikumine, unetus ja vähenenud huvi seksi vastu.
Mis juhtub, kui seda ei ravita?
Ravimata uneapnoe võib põhjustada üha enam terviseprobleemenagu hüpertensioon, insult, südamepuudulikkus, südameatakk, diabeet, depressioon, süvenev ADHD ja peavalud.
See võib põhjustada ka kehva sooritust tööl, koolis ja igapäevases tegevuses, samuti autoõnnetusi.
Kuidas seda diagnoositakse?
Uneapnoe sümptomite ilmnemisel arstid määravad sageli testi, mida nimetatakse polüsomnogrammiks. Selles uneuuringus, mida saab läbi viia keskuses või kodus, registreeritakse inimese magamise ajal rida füüsilisi tegevusi, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas häire on kannatanud või on probleemi põhjuseks muud tüüpi häired. . Kui järeldatakse, et tegemist on tõepoolest uneapnoega, võib parima ravivõimaluse leidmiseks tellida täiendavaid katseid.