I-Vitamin D iveliswa ngumzimba ekuphenduleni ekubonakaleni kwesikhumba elangeni, nangona ikwafumaneka ngokutya okuthile, kubandakanya iintlanzi, iioyile zesibindi sentlanzi, izikhupha zeqanda, iimveliso zobisi, kunye neesiriyeli eziqinisiweyo.
Kubalulekile ukuba amathambo omelele, kuba ayanceda umzimba ukuba usebenzise ikhalsiyam ekudleni. Okukhona kwenziwa uphando, ubungqina obuninzi buhlala buhleli ukubaluleka ivithamin D ukuhlala usempilweni.
Intlungu yethambo kunye nobuthathaka bemisipha kunokuthetha ukuba unengxaki yokunqongophala kukavithamini D. Nangona kunjalo, kwiimeko ezininzi iimpawu zobuqili kwaye le ngxaki inokwenzeka ngaphandle kokuba umzimba ubonakalise naziphi na iimpawu. Kungenxa yesi sizathu ukuba uphononongo kunye nohlalutyo lubaluleke kakhulu. Eyona ndlela ichanekileyo yokulinganisa ubungakanani bevithamini D ekhoyo emzimbeni luvavanyo lwegazi lwe-25-hydroxyvitamin D. Ukuba unesiphene, ugqirha wakho uya kukunika unyango acinga ukuba lolona lufanelekileyo.
Amanqanaba egazi asezantsi e-vitamin D adityaniswa nesifo sentliziyo, ukukhubazeka kwengqondo (kubantu abadala), isifo sesifuba (kubantwana), kunye nomhlaza. Uphando lukwacebisa ukuba esi sondlo singadlala indima kuthintelo kunye nonyango lweemeko ezahlukeneyo, kubandakanya uhlobo 1 kunye nohlobo 2 lweswekile, uxinzelelo lwegazi, ukunganyamezelani kweswekile, kunye ne-multiple sclerosis.
Le ngxaki inokubangelwa zizizathu ezahlukeneyo: ukutya okungekho kakuhle kwi-vitamin D, ukungabikho kwelanga, izintso ezingakwazi ukuguqula i-vitamin D ibe yimo esebenzayo, inkqubo yokutya engakwazi ukuyifumana ngokufanelekileyo, kunye nokukhuluphala.